6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
ümber kujundatud. 960 ruutkilomeetri suuruselt 24 km valgalalt, mis moodustab kaugusel; ligikaudu 22% Eesti pindalast. voolates algul edelalõunasse, pöördub ta Iigaste ja Vilaski vahel loodesse ja hiljem põhja tagasi. Pikkus: 83 km 100 km Pindala: 1380 ruutkilomeetrit 9740 ruutkilomeetrit. Jõe langus: Langeb 115 meetrilt ü.m.p. 34 Jõe langus on 3.6 m, jõe lang meetrini ü.m.p. ehk 81 meetrit 0.03m/km
Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid
Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku). Kompaksema asustusega on veel ka Laatre alevik (225 elanikku) milles asub ka vallavalitsus. Tõlliste vallas asub veel 13 küla. Need on Sooru (elanike arv- 283),Tagula (elanike arv- 180), Iigaste (elanike arv-55), Jaanikese (elanike arv-59), Korijärve (elanike arv-50), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-79), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-33), Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66). Tõlliste valla rahvaarv väheneb iga aastaga. Uute töökohtade otsimisel rändavad inimesed linnadesse ja asuvad elama juba vastavasse omavalitsusse. Viimasel viiel aastal on rahvaarv vallas vähenenud 6% .
asustatud territooriumil jäid ebatavaliselt loodusnähtused päevasel ajal harva märkamatuks. (1) Mida siis andmestik Eesti meteoriitide kohta võimaldab öelda? Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga
annaabi.ee 
