Mees kes teadis ussisõnu analüüs
tulevased inimpõlved, keda mina kunagi ei näe, nad ei tea, millest on ilma
jäänud.“(lk334)
Leemeti mõtted uuest maailma korrast.
„Loomulikult osutusin süüdlaseks mina.“(lk336)
Veretöö esst on vaja vastutavat, selleks olen mina.
„Keegi ei oodanud meid, ükski inimene ei vajanud meie võite.“ (lk345)
„...kuidas ma vihaksin lolle külapoisse, kellega tüdrukud kelmikalt jutu
ajasid, samal ajal kui mina, kes ma olin nii tark ja mõistsin iidesi ussisõnu,
pidin ihuüksi laanes käppa imema.“(lk345)
Leeme tunneb ennast isoleerituna ja kurvalt saatuse üle kui dläheb siiki heas
tujus vanaisaga sõja campaaniale ning kõik raudmehed keda kohtame võttame
maha.
„Lõppude lõpuks, ükskõik! Pole siin midagi kahetseda.“(lk346)
Leeme suhtumine sõjastub ja saa vähem abivalmiks ning sümpaatseks.
„Oh Kuidas me tahame tema moodi olla“(lk349)
Karud kindluses oma taltsutajate kohta.
annaabi.ee 
