Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik iive on sündimuse ja suremise tagajärjel saadud andmed s.t kui palju sündis või suri, rohkem või vähem teatud aja jooksul. Suhtelist loomulikku iivet kasutatakse parema ülevaate saamiseks ja teiste riikidega võrdlemiseks. Ränne ehk migratsioon Rahvus on ajalooliselt kujunenud inimrühm, mis koosneb ühise päritolu, kultuuri ja keelega inimestest. Rahvastikutihedus näitab , kui palju elab inimesi ühel km2.
Hiina 1,394 USA 422 Pakistan 349 (kahekordistumine) Indoneesia 316 Nigeeria 307 (peaaegu kahekordne kasv) Bangladesh 255 Brasiilia 221 Võrdlusandmeid ka Eestist. Eesti rahvaarv Eesti rahvaarv suurenes jõudsalt aastail 19701990 ning lisaks immigratsioonile etendas oma osa ka positiivne iive. Rahvaloenduse andmetel vähenes üheksakümnendatel Eesti elanikkond aga umbes 12%, milles suur osa oli peale väljarände ka negatiivsel iibel. Lisaks sündimusele ja suremusele mõjutab Eesti majanduslik ja sotsiaalne elukeskkond ka seda, kuivõrd siin sündinud inimesed soovivad emigreeruda või siis välismaal sündinud tulla elama Eestisse. EL-iga liitumise järgselt suurenes nii sisse- kui ka väljaränne 1 jaanuaril 2009 a elas Eestis 1,32 miljoni inimest. Elanike arvult on Eestist EL-is väiksemad vaid Küpros, Lichtenstein ja Malta . Eesti asustus on hõre.
annaabi.ee 
