V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
külake rohkete kõrtsidega; Saint-Laurent'i agul oma kirikuga, mille kellatorn kaugelt
vaadates ühte sulas Saint-Martini värava teravate tornidega; Saint-Denis' agul Saint-Ladre'i
suure müüriga; Montmartre'i värava taga valendasid Grange-Bateliè-re'i piiravad müürid;
selle taga paistis oma kriidinõlva-kutega silma Montmartre, kus tol ajal oli niisama palju
kirikuid kui veskeid ja kus nüüd ainult veskid on järele jäänud, kuna praegused inimesed
midagi peale ihutoidu ei nõua. Lõpuks võis Louvre'i taga näha juba tol ajal kaunis
silmapaistvat Saint-Honoré agulit, mis niitudele kaugenes; edasi haljendas Petite-Bretagne'i
küla ja paistis Seaturg, mille keskele oli ehitatud ümmargune õudne ahi, kus valerahategijaid
keevas vees keedeti. Courtille' ja Saint-Lourent'i aguli vahel peatus teie silm juba
kõrgustikul keset tühje välju ühe majaga, mis eemalt vaadatuna sarnanes sammastiku
varemetega murenenud vundamendil