E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
345
«Küllap ma tütarlapsi tunnen!» pomises vanamoor vastu ja näitas oma musti hambatüükaid.
Ivo kargas hobuse selga ja kihutas üksipäini laagrist välja. Kui ta hilisel õhtul tagasi tuli, oli
hobune vahus ja Ivo nägu nii kõhutav, et vastutulijad hirmuga tema eest taganesid. Ta kargas
hobuse seljast maha ja sammus oma venna Christophi telgi poole, kus Gabrieli vangis peeti.
Telgi ees istus Christoph teiste meestega tule ääres. Ivo k,ihutas i^ad sealt minema. Teised
läksid
sõna lausumata, ainult Christoph jäi seisma, vaatas vennale silma sisse ja ütles pead
vangutades: «Mis mõte sul on, Ivo?»
«Pole sinu asi,» purskas Ivo.
«Su nägu ei kuuluta head ette; sa tahad Gabrieliga tüli otsida.»
«Kas sina ka teda armastad?»
«Armastan või mitte, aga õigust ütelda, ta ei ole kõige pahem poiss ja peaasi -- ta on tõesti
ilmsüüta.»