V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Niihästi suurte isandate kui ka meiesuguste elu on
2
6
9
ikka hea ja kurja segu. Kannatused vahelduvad alati rõõmuga nagu spondeus daktüliga.
Õpetaja, kas tahate, ma jutustan teile loo sellest Barbeau lossist? See lõpeb nii traagiliselt.
See sündis aastal 1319, Philippe V valitsemise ajal, kes Prantsuse kuningatest oli kõige
pikem. Kogu loo moraal on see, et ihu kiusatused on jõledad ja viivad hukatusse. Ei maksa
heita pilku naabri naisele, kui palju selle ilu meid ka ei koditaks. Ihupatt on väga riivatu asi.
Abielurikkumine aga on uudishimu teise armuelu vastu. Kuulake, kära läheb seal
suuremaks.»
Kära Jumalaema kiriku ümbruses kasvas tõepoolest. Küllalt selgesti võis kuulda
võiduhüüdeid. Sajad tunglad, mis sõjameeste kiivreid sädelema panid, levisid äkki kiriku
kohal ülevalt alla, paistes tornidelt, galeriidelt, alussammastelt. Need tunglad nagu otsisid
kedagi; peagi jõudsid kaugemadki hüüded selgesti põgenejateni: «Mustlastüdruk! Nõid!
Võlla!»