Eesti kultuurilugu
Andmeid kujutluse kohta elu jätkumisest sealpool
surma on eesti folklooris küllaldaselt. Vanade eestlaste levinuim uskumus hinge ja laiba seosest
oli, et hing viibib surnu juures veel nelikümmend päeva pärast surma. Paralleelselt esines ka
kujutlus kolmest päevast, üheksast päevast, kuuest nädalast, seitsmekümnest päevast surma järel,
mil hing pole veel siitilmast lahkunud.
Eesti rahvausundis seostus inimese elu jätkumine pärast surma ka tema ihulisusega. Kuni
surnukehast veel midagi säilis, peamiselt luud-kondid, elas ta edasi. Lõpuks tingis edasielamise
kindlasti ka inimese vaimne pool, tema elujõud. Inimese elujõud kestis edasi nii iseseisvalt kui
surnu säilmeis.
Koos kujutlusega elu jätkumisest teispool surma peab kindlasti rääkima kodukäijast. See tegelane
oli eesti rahvausundis hästi tuntud ja laialt levinud.Peeti väga loomulikuks, et inimene pärast
surma kodus käima hakkas, ning imestati siis, kui seda ei juhtunud
annaabi.ee 
