Keskaegne sõjarelvastus
Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka
torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal
on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast
(lehenurgad teravamad ja ulatuvad välja); 17-18 sajand muutub uhkeks kaunistatud paraadrelvaks, kasutati mitmel puhul ka
ihukaitserelvadena, mõnel pool ka ohvitseritunnuseks. Sponton on lühema teravikuga partisane, kõrvallehti rohkem kui üks,
levinud Lääne-Euroopas. Suurtükiväelase oda on teravad, kuid laiendeid ei ole ja ühel/kahel otstel lõhikud sees, mille vahele
pandi süütenöör, et süüdata suurtükki ohutult kauguselt. Spetum on kõrvalharudega oda, mille harud keerduvad tahapoole.
Runka kõrvalharud on otse üles. Couse - väliskujult meenutab nuga, Lääne-Euroopas on tuntud mitte ainult võitlusrelvana vaid
annaabi.ee 
