Majanduspoliitika
o Optimaalne valuutapiirkond II (McKinnon 1963)
Toob esile avatuse astme. Sellistes maades, kus kaubeldavate toodete proportsioon on küllaldaselt suur, peaks fiks
valuutakursside süsteemi rakendamne olema üsna sobiv. Väga avatud majandused, ertiti väikesed majandused
peaksid ühinema rahaliitudesse.
o Optimaalne valuutapiirkond III (Kenen 1969)
Mida mitmekesisem on riigi tootmis- ja ekspordistruktuur, sedal ihtsam on ka rahaliiduga ühinemine. Mitmekes
majandused ei ole niivõrd mõjutatud ülemaailmse nõudluse struktuuri ja taseme muutusest kui monostruktuursed
majandused.
o Optimaalne valuutapiirkond IV (Vaubel 1988)
Reaalvahetuskursi muutlikkuse kasutamine optimaalse valuutapiirkonna määratlemise kriteeriumina. Suhteliselt
stab reaalvahetuskursid on vajalikuks eelduseks rahaliitude loomisel ja pos arenguks, kuna siseriiklikku hinnataset