A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Lõpetanud kõne teise osa, puuris ta oma kullipilgu vaesesse Bonacieux'sse ja soovitas
tal oma seisukorra tõsiduse üle järele mõtelda.
Poodnik oli juba ammu kõik järele mõtelnud: ta needis maapõhja hetke, kus härra de
La Porte'il oli tulnud mõte panna oma ristitütar temale mehele, ja eelkõige selle
146
hetke, kus see ristitütar võeti kuninganna pesukorraldajaks.
Isand Bonacieux' iseloomu põhijooneks oli sügav egoism koos näruse ihnsusega,
mida vürtsitas äärmine argus. Armastus, mida noor naine temas äratas, oli teisejärguline
tunne ega suutnud võistelda meie poolt mainitud ürgsete ajedega.
Bonacieux mõtles tõepoolest selle üle järele, mis talle öeldi.
«Aga, härra komissar,» lausus ta külmavereliselt, «uskuge, ma tean ja hindan enam
kui ükski teine inimene võrreldamatu Eminentsi teeneid, kelle valitsuse alla on meil au
kuuluda.»
«Kas tõesti?» küsis komissar kahtlevalt