Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika
“
Lahkemeelsus ei soosi rikkust- „Lahkemeelsel inimesel pole kerge rikas olla, kuna ta
pole võtmis-ega hoidmisaldis: ta on lahke andja ega hinda varandust selle enda pärast,
vaid andmise pärast“.
„Lahkemeelsus on varasse puutuvalt andmise ja võtmise vahepeal.“
„Andmisega liialdaja ei ole lahkemeelne, vaid raiskaja“. Raiskajad võtavad aga sealt,
kust ei pea ja on seetõttu ihnsameelsed.
Ihnsameelsusel on kaks külge:
Puudulik andmine (kitsi, koonerdaja, ihnuskoi) – nad ei sihi võõrale kuuluvat ega
taha seda võtta;
Liigne võtmine – võtavad kõikjalt ja kõike - „lõbumajapidajad ja teised sellised, ka
need, kes väikese rahasumma laenavad kõrge vaheltkasu vastu“.
Suurejoonelisus – erinevalt lahkemeelsusest ei hõlma ta kõiki varandusega seostuvat: selles
ta ületab suuruselt lahkemeelsust