ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi? Nii raske üksi kõike ilu kanda - kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda. SONETT 75 W. Shakespeare Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. Kasutatud kirjanuds: http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php?
Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. LUULE Sonett nr. 75 Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. Kasutatud informatsioon 1
kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil väikseist muredest ma olen nõrk, vaid, hüljates mind enne, nõnda salva, et teaksin: pole miski muu nii mõrk. Ei loeks ma ühtki valu enam valuks, kui süda sinu kaotamist mul taluks. SONETT 75 William Shakespeare Sind vajab minu vaim kui toitu elu või nagu vihmahoogu janus maa; mind aina kiusab sinust mõlgutelu, ei ihnsal unuda ta rikkus saa. Kord aardest hea on meel, ent samas pahaks teeb meele näriv kartus varga ees; kord sinuga ma üksi olla tahaks, siis taas, et näeks mu rõõmu igamees. Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. LÕPP Doris Kareva Ma ootsin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa teadnud
annaabi.ee 
