Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
saa kätte, kolmas kord teda ei olegi; Kana laulmise, naise vilistamise ja lehma möirgamuse hääl
kostab põrgu; Jürisid, Marisid, kõrvhobusid ja kõveraid puid kõik kohad täis; Üks täitsamees ei
anna teisele tarvitada oma nuga, hobust ja naist
Siia vormitüüpi kuulub ka eesti pikim (Saaremaalt Kärlast üleskirjutatud) vanasõnatekst, mis
koosneb 55 sõnast: Kolm on neid, mida kõrv ei taha kuulda, need on: emase ihkumine (= kiljumine),
lehma möiramine ja kana laulmine; ja neli, mis ei tää uskuda: naest, kui sa ise tema seltsis ei ole,
laeva mere ääres, Jumala ilma ja lapse perset; ja üks, mida süda ei suuda kanda: kui see, kes sinu
võlglane, sinu vastu suureline on
D. Eelistused jm. võrratusstruktuurid
Võrratuste sisuks on kõige sagedamini `parem kui', kuid ka `pigem kui', `tõhusam kui', `olulisem
kui': Parem karta kui kahetseda; Parem varblane peos, kui tuvi katusel; Enne saab madal marja