Õiguse üldteooria
ei ole tegemist juriidiliste distsipliinidega, vaid nende aladega peaksid tegelema kas filosoofid
või sotsioloogid.
Tänapäevane õiguse teooria käsitleb õigust kui sotsiaalset struktuuri. Selline struktuurne
käsitlus peab silmas kehtiva õiguse ja tema normatiivsete regulatsioonide ajalisi perspektiive.
Perspektiiv ei ole seotud ainult tulevikuga, vaid ka minevikuga. Seega peab tänane õiguse
teooria olema ajaloolis-ühiskondlik, mida teame alates Iheringist ja Weberist. Tänapäevane
õiguse teooria jõuab sotsiaalsest üldsituatsioonist – ajaloolis-ühiskondliku prisma läbi –
objektiivse õiguse uurimise metatasemel konkreetsete tulemusteni. Teisisõnu aitab tänapäeva
õiguse teooria luua silla olnu ja kehtiva vahel, kusjuures silla tõmbamiselt saab üle minna
tänapäeva õiguse teooria korrigeerimisele. Jutt on siin rahvavaimust, mis tuleb üles leida.