Eesti rootsiajal
Omalajal oluline
manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud,
saeveskid.
Kirik
Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse
taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku
rajamine toimus ikkagi 1630ndatest aastatest, kui valitses pikem rahuperiood Rootsiajal.
EM kubermangus oluline roll EM piiskop J. Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer.
Mõlemas kubermangus tegeles kiriku juhtimisega kiriku valitsus konsistoorium. Sel ajal
eeldati, et siinsed kirikuõpetajad on käinud ülikoolis ja oskavad eesti keelt, sest rahvuselt olid
valdavalt sakslased või ka rootslased. Ühel jumalateenistusel käisid sakslased, teisel
kohalikud talupojad see eestikeelne. Samamoodi kaks erinevat kogudust. Vöörmünder oli
valitud kohalike talupoegade seast tegelemaks koguduse majandusasjadega