RENESSANSS, MANERISM
Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või
senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad
ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks.
Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe.
Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti
üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik.
Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja
jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi.
Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk
pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes.
Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias. Tuntust võitsid peamiselt need