Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768
30814E-006 232118.962 ni isotermi graafiku. term 0.15 0.16 0.17 0.18 0.19 0.2 0.21 5. Koostan 1/Г = f(1/c) graafiku Гmax leidm f(x) = 5023.2924063492x + 2 1 / Г , m 2 / m o l 5.26 6.26 7.26 Uuritav aine Isobutanool R 8.314 Kontsentratsioon, mol/l 0.5 Molaarmass, g/mol 74.12 ihedus, kg/dm3 0.805 ihedus, g/m3 805,000 emperatuur, K 293.15 H2O pindpinevus σ, mJ/m2 72.75 Avogadro arv NA, 1/mol 6.0022000000E+023 H2O tihedus, kg/dm 3 0.99823 σ = f(c). Joonistan puutujad, arvutan Z. /c) graafiku Гmax leidmiseks. = 5023.2924063492x + 201784.783037037 6.26 7
( parafiini tihedus) = 0,93 g/cm3 Poorse keha matht arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 7 kus V - keha math [cm3] V1 parafiiniga kaetud keha math Vp parafiini rumala [cm3] Poorse keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 8 kus - proovikeha ihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga 9. Graniidi absoluutseks tiheduseks on võetud 2660 kg/m3 ja silikaat ja keraamilise tellise absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 9 kus p matejali poorsus protsentides - materjali tihedus [kg/m3]
Kuna I kasvuklassi puud saavad kõige enam valgust, siis on ka nendel kõige laiemad aastarõngad. III kasvuklassi puudel on küllaltki kitsad aastarõngad, kuid selle eest on nende aastarõngastes võrreldes esimese kasvuklassi puudega aga rohkem sügispuitu. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. Sügispuidu % 21 25 28 32 38 44 aastarõngas ihedus kg/m3 400 450 500 550 600 650 Puidu tihedus sõltub suurel määral asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve, olles tüve ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puidu tihedus võib muutuda ka tüve raadiuse suunaliselt sõltudes nii puu jämeduskasvu kiirusest (aastarõngaste laiusest) kui ka niiskuse sisaldusest. Viimane tegur on otseses sõltuvuses lüli- ja maltspuidu olemasolust. Jälgides männi mahukaalu ja
0.0008.Millise aja kestelvj,henobvonkumisteamplituud -' re dekremeli tulrat ko.d".nl :1. Arrutage ristlaiDe levii $kirus.t;eJas_$ (Eitledoodul G! = *" ?90{),t9/''lir) j.r leidk: ka sagedus 0.g. tJrr.tv/t,z. -" *ihedus Llei300 Hz -ras,;;l;;;;d", 4 l'ahrlduwoolu vorkrr (220 V, 50,liz) liilitati pool. mille ir,dultiivsrs oa I H liia.ato p)oli aktii.takistrs, ,rui teclai:ib,b fJ..l2_ampr.ne vocl. koos;rcbp.>Us,induktivsirsr.s
0.0008.Millise aja kestelvj,henobvonkumisteamplituud -' re dekremeli tulrat ko.d".nl :1. Arrutage ristlaiDe levii $kirus.t;eJas_$ (Eitledoodul G! = *" ?90{),t9/''lir) j.r leidk: ka sagedus 0.g. tJrr.tv/t,z. -" *ihedus Llei300 Hz -ras,;;l;;;;d", 4 l'ahrlduwoolu vorkrr (220 V, 50,liz) liilitati pool. mille ir,dultiivsrs oa I H liia.ato p)oli aktii.takistrs, ,rui teclai:ib,b fJ..l2_ampr.ne vocl. koos;rcbp.>Us,induktivsirsr.s
annaabi.ee 
