Nikolai Gogol
kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult
"väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike
rumalust ja tühisust. Gogoli jutustused ja näidendid on täis autori kriitilist suhtumist abiellu ja
ampluaa igasuguse seksuaalsusega naistegelasi, mis omakorda ilmekalt markeerib tema tugevalt
romantilist suhtumist meestesse. Jaanuaris 1852 tunnistas Gogol oma homoseksuaalsetest ihalustest
vagatsejale ja kitsarinnalisele preestrile Isa Matvei Kostantinovskile, kes sundis Gogolit palvetama
ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks.
6
Nikolai Gogol "Surnud hinged"
Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov,
talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits