Eesti kirjakeele ajalugu
Eriti aktuaalseks muutus eesti
kirjakeele normide ühtlustamine ja eesti kirjakeele arendamine euroopalikuks
kultuurkeeleks. Noor-Eesti liikumisest välja kasvanud keeleuuendus Johannes Aaviku ja
Villem Grünthal-Ridala juhtimisel seadis eesmärgiks eelkõige eesti üldkeele, eriti
ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki
vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt
ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida
õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist
on praegu aktiivses kasutuses üle 300) ja soome eeskujul loodud või taastatud grammatilisi
konstruktsioone (lihtülivõrre, vokaalmitmus jne).
• Keelekonverentsid: Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi
annaabi.ee 
