Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
inimesed on erinevad, kõik väärtustavad elus erinevaid asju. Kultuurinormide õõnestamine
tuleb mängu aga siis, kui noored tüdrukud või poisid loevad neid tekste, veel mõistmata
ühiskondlikke olukordi. Nemad võivadki arvata, et see on normaalne, kui mees näeb naises
ainult ema, abikaasat või ihaldusobjekti. Sellega viitan eelkõige Tuglase novellile "Suveöö
armastus." Tuglas on ilmselt püüdnud kirjutada väga romantilist ning südantsoojendavat
novelli, pajatades ihalevast armastusest noorte vahel palaval suveööl. Mida mina aga sellest
välja loen on see, et tüdruk peab poisile anduma, ta endaga teki alla lubama, sest muidu võib
poiss muutuda vägivaldseks. Tänapäeval on vägivaldsus ja armastus niivõrd omavahel
puntras, et me ei saagi tihti aru, millega siis tegu on. On väga vale romantiseerida
vägivaldseid tegevusi ja ütlusi ning pidada seda normaalseks. Ei ole õige, et meie tütred