Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi kohustused (seadumus) ja millega tagatakse maailma tasakaal ning funktsioneerimine (mõistusinimene puhul on Dharma mõistmiseks pühakirjade uurimine, tunneteinimesele jumalad ja tahteinimesele askees) Moksa atmani jõudmine/elutee Brahmanisse Rigveeda autoriteetne osa India pühakirjas Sadhu viimane etapp hindu elus enne Brahmanisse jõudmist, askees, sadhu on
kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. Nagu juba mainitud Ilu ja inetus kuuluvad kokku, ilu ei ole eraldi absoluutne kategooria ning kindlasti vajab vastandpaari ehk siis inetust. Umberto Eco eristab iseenesest inetust ja formaalset inetust, samuti ka nende kunstilist kujutamist ehk siis maale, skulptuure jt. Inetuse kunstilise kujutamisega on seotud hulk paradokse. Kunstis on täiesti mõeldav kujutada inetut ilusalt, sest nagu rõhutab Kant, tähendab ilu kunstis «asja kujutamist ilusal viisil»