Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. Sündmuste keskel aga oli ta aga prohveti staatusega naine, kelle käest palusid vett ning leiba ümberkondsed inimesed - nii mehed kui ka naised, nii vanurid kui hällilapsed. Ta oli rahvale kui Messias. Ühel momendil aga otsustas Juudit oma tegelikule ihaldusele alluda - minna Olovernese juurde ning pakkuda talle ennast kui naist. Tundub, et Juudit oli väga keerulise ja häiritud psüühhikaga naine. Ta soovis Olovernese juurde minnes eelkõige saavutada kuulsus, au ja rikkus, kuid ta varjas oma eesmärke enda nn. Messiase rolliga rahva seas. Aga rahvas uskus tõesti, et Juudit teeb seda kõike oma rahva ja riigi nimel. See, et Juudit oli varem juba enda endise mehe tapnud ning tegi sama ka Olovernesega
vastasel tekib siiras soov ühineda tema otsustega, vanduda alla tema otsustele. Nõnda ta siis rakendaski oma sõjalise võimu selleks tarbeks ning pani võõra linna rahva kannatama.. Sündmuste keskel aga oli suuresti prohveti staatusega naine Juudit, kelle käest palusid vett ning leiba ümberkondsed inimesed - nii mehed kui ka naised, nii vanurid kui hällilapsed. Tema oligi Messias.. Ühel momendil aga otsustas Juudit oma tegelikule ihaldusele alluda - minna Olovernese ehk tolle kuradi assu väejuhi juurde ning pakkuda talle ennast kui naist. Mõeldud-tehtud. Aga ometi oli ju ettekäänet vaja. Seda selleks, et pääseda väejuhi juurde ja üldse linnamüüridest läbi. Ettekääne suutis vaid mõjuda rahva toetusel, kasvõi näiliku, aga siiski nn. ülla eesmärgi nimel. Liigjoomisest või psühhotroopsete ainete mõõdutundetust pruukimisest tingituna nägi Juudit mingisugust Jahve-nägemust, millele mõtlema hakates tuli