Referaat G.Mannerheimist
25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo
Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis
välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed.
President Ståhlbergi aktiivsel osalemisel loodud vabariiklik Soome, kus
sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida
Mannerheim oli ihaldnud.
1920. aastatel oli Soome ühiskond veel liiga lõhenenud, et valge aate eestvõitleja
Mannerheim oleks saanud tõusta sõjaväes või kaitseliidus juhtivale kohale. Kuid ka
Mannerheimi puhul kehtib igivana tõetera: ajad muutuvad ja inimesed arenevad koos
muutuva ajaga. Veebruaris 1931 presidendiks valitud Pehr Evind Svinhufvudi algatusel sai
Mannerheimist Kaitsenõukogu esimees ja peagi anti talle sõjamarssali auaste. Lisaks lepiti
annaabi.ee 
