H. Berlioz, G. Bizet
Ülikoolipäevil teenis ta
elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus
Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka
kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo.
1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris
fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte
heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5.aastaks, millest kaks
esimest veedeti Roomas. Aasta pärast Pariisi naasemist abielluski Berlioz Harrietiga ning 9a
tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema
ajast kontsertturneed Belgias, Saksas, Austrias, Inglismaal, Venemaal. Pikkamööda tajus ta, et
tema teoseid ei võeta kodumaal nii hästi vastu kui mujal, ka luhtus tema abielu, mistõttu
veetis helilooja üha enam aega võõrsil