Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes
emotsiooni puhangul. Inimesed pidavat armastama üksteist elu lõpuni ning ikka enamik
abielusid lõhkevad või kui ei lõhke, siis mööduvad koos olles kohusetundest, harjumusest.
Veronikal oli suhteliselt rikkalik sotsiaalne elu. Kuus aastat üksi elamist võimaldas piiramatut
vabadust, mida ta mingil määral kasutas. Ta käis tihti ööklubides ja lõpetas siis mõne mehe
juures. Enamikul juhtudel jäi see ühe öö suhteks ning selline süsteem sobis talle ta sai tunda
ennast ihaldatuna ilma eelnevate või järgnevate probleemideta.
Ta oli harjutanud ennast meestele ainult teatud kindla koguse naudingut andma ei rohkem
ega vähem, vaid nii palju kui vajalik. (,,Veronika otsustab surra" lk 48)
Veronikale olid olulisemad teised eluavaldused ning sellepärast ta väga ei keskendunud
armastuse otsimisele. Ta ei mõtelnud ega rääkinud väga sellest. Romaani lõpuks oli tema
suhtumine aga vastupidine vaimuhaiglas kohtas ta skrisofeenik Eduardit. Nende
annaabi.ee 
