*Phines vallutusel *Paiknes KeskKreekas Atika maakonnas *Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja
Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, Luna-Kreekas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) spartiaadid( vabad poliitiliste igustega inimesed, enamasti elukutselised sjamehed) 2) Perioigid( vabad poliitiliste igusteta inimesed) 3) Heloodid(orjad). Valitsemisvormiks- Lykurgose seadus, mis tuntud oma karmuse poolest. Eesotsas oli heaegselt kaks pritava vimuga kuningat. Geruusa(nukogu) koosnes kolmekmnest le kuuekmneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Riiki juhtisid 2 kuningat , krgeim riigi vim oli geruusia , ning
annaabi.ee 
