Eesti Uusaeg
privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad
(magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning
seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel
18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või
käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade
alamkihist 72,5%.
Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus,
mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva
Liivimaa hertsogkonna rüütli ja maaõigus, mis sisaldas nii tsiviil- kui kriminaalõigust
koos protsessikoodeksitega. Troonil olnud Elisabethi ei huvitanud balti erikord. Uued
võimalused tekkisid pärast Katariina II trooniletulekut, 1764. aastal saadeti Liivimaa
rüütli- ja maaõiguse projekt taas senatisse läbivaatamiseks
annaabi.ee 
