Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi sunnitaks maailmapilti muutma ilma eelneva harjumiseta, tekiks pigem ilmselt trots ning hirm ning joostaks tagasi vana ning tuttava juurde. Seetõttu tuleb neid vaid õigesti suunata ehk siis inimesi harida, et neid õigele teele juhtida. Kuid vahend teadmisteni jõudmiseks on lõpuks
rääkima nagu inglise dentelmeni? Ahh? Mina näiteks ei kujuta. Või on teil tõepoolest arvamus, et ööklubis sõbrad silmist kaotanud noor tudengihakatis valib sõnad kenasti pühakirjast, kui katus järjest rohkem ja rohkem sõitma hakkab? Kas teid ennast ei võtaks pisut ropendama, kui mõni idikas teie koolikoti wc-potti topiks? Kas mitte ühtegi vandesõna ei tuleks üle teie huulte, kui nooruse ignorantsuses tundub, et maailm ühel heal päeval kogu oma pasa just teile kaela valada on otsustanud? Ühte varianti teie vastusest ma eriti hästi uskuda ei julgeks. Käisin mõni aeg tagasi esinemas koos oma hea sõbra, noore luuletaja Kaarel B. Väljamäega, kus seesama teema loomulikult taas kord jutuks tuli. Ja seekord sedapidi, et miks tema saab oma tekstid mõjuvaks teha ilma ühegi koleda sõnata, samas kui mina lava peal tekstinäiteid ette kandes nii
annaabi.ee 
