Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
1 märtsi hommikul Stalin ei tulnud oma toast välja, ei kutsunud enda
juurde, nagu tavaliselt, teenijat. Ihukaitsjad muutusid murelikuks, kuid ei julenud ka ise omal
algatusel Stalini ruumidesse minna, kartes viimase vihapurset. Alles õhtul leiti Stalini ruumidesse
sisenemiseks sobiv ettekääne- värske post oli tulnud. Kui ihukaitsjad sisenesid, leidsid Stalini
diivani eest põrandalt meelemärkuseta olekus, tõstsid ta diivanile ja helistasid kohe
julgeolekuminister Ignatjevile, kes kiirkorras andis teate edasi Kremli juhtkonnale, kõigepealt saadi
kätte Malenkov, kes helistas edasi teistele, otsustati üheskoos, et kohtutakse suvilas, et olukorda
hinnata. Neliku kohale jõudmisel oli olukord delikaatne, keegi ei julenud Stalini juurde minna, ei
teatud, mis seisus ta on. Kardeti, et kui pole midagi tõsist, Stalin on terve mõistuse juures jne, siis
teda abitus olekus ei tohtinud ka lähikondlased näha. Leiti lõpuks, et tegelikult pole Stalinil midagi