On ju areng ning kultuur riigiti üsna erinev. Kas maailmas valitseb siis ebaõiglus? Mingil määral küll, kuid arvan, et kui inimesed ise rahul on, siis võib elu siiski õiglaseks lugeda. Kuid nagu teada on, siis enamasti on inimloom selline naljakas olend, et rahul ei olda kunagi, alati saaks nagu miski paremini olla. Miskipärast on veel nii, et hinged kellel on vähem, oskavad rohkem leppida sellega, mis neil on. Seega on maailm õiglaselt ebaõiglane või hoopis ebaõiglaselt õiglane? Vahet ei ole, iga inimene peab ise oma õige õigluse leidma ning nagu ma juba alustadeski väitsin, siis ei ole võimalik, et see elu siin ilma peal oleks kõigi vastu ühtmoodi hea või täielikult õiglane. Võib aga väita, et igas halvas on midagi head. Ehk ongi parem, et see maailm on siis pisut ebaõiglane. Vaevalt eksisteeriks üldse elu, kui kõik siin ilma peal oleks ideaalne. Inimesed vajavad eesmärke, mille poole püüelda.
lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kik seadused pidid lhtuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja vimetele iglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad tmbasid selge piiri absolutismi ja trannia vahele, rhutades perekonna ja eraomandi kaitset.
annaabi.ee 
