PLATONI MORAALIFILOSOOFIA
Kogu küsimuse sead on
järelikult vale: “õpitav” ongi üksnes see, mis kui ürgomane teadmine meie hinges juba olemas
on seetõttu ei ole ka “õppimine” midagi muud kui “anamnesis”. Kehtib see matemaatikas, siis
peab see kehtima ka eetikas: siingi on voorused mingid kaasasündinud antused, milliseis on
vaja vaid teadlikuks saada.
Ütleksime seda täpsemalt, tänapäevase filosoofia keeles väljendatult: voorused on inimese
kõlbelise teadvuse igikehtivad sisud – idee, mis teadvusse tõustes ning teadmiseks saades on
teostatavad, seega “aprioorsed” antused. Just see on platonistliku eetika alussambaks – kuigi
Platon ise vaevalt kõiki sellega seostuvaid probleeme nägi. Nii platonistlikus kui ka igas teises
filosoofilises eetikas jääb lahendamatuks kurjuse küsimus - ja pealegi osutub inimene selles
valguses oma põhiolemuselt ikkagi heaks. Kuri on ta vaid niivõrd, kui võrd ta pole veel
teadlik oma headuses
annaabi.ee 
