Punane kärbseseen
külvab oma eosed (vaata Lisa 3) laiali ja siis hävib. Taim ise ehk, nagu botaanikud
teda nimetavad, seeneniidistik (1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit
seeneniite) elutseb maa sees, et järgmine aasta külluslikul seeneajal jälle oma
viljakehi päevavalgele saata.
Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda
igast küljest. Peenike, kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna.
Tema nõrkus aga on oi kui petlik! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik
on paljukski võimeline.
Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast
tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite
niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale
oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni!
annaabi.ee 
