Reisikiri
sest rõivastest võib tihti tunda meest
ning Prantsusmaa suurtsuga härrastel
on selles valituim ja peenim maitse.
Ja ära laenu võta ega anna:
laen tihti ise kaob ja sõbra kaotab
ning võlg teeb tömbiks kokkuhoiu tera.
Eelkõige ole ustav endale,
sest sellest järgneb nagu ööle päev,
et ei või olla teiste vastu võlts.
Head teed – mu õnnistus sind saatku selles!“
Lennuõnnetusest oli möödas juba neli päeva ja algas viies, aga keegi polnud meid veel
leidnud. Paljud meist igavlesid, sest süüa oli küllaga ja abi otsimisega polnud mõtet tegelda.
Väiksemgi lootuskiir oli kustunud.
Õhtul taas lõkke äärde kogunedes jutustas eelmisel ööl jutustanud neiu vend meile oma
lemmik raamatust:
„Minu lemmik raamat on Hemingway teos „Vanamees ja meri“. Vanamees Santiago on juba
kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta.
Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad