Vaimulikkond
), eeldused vaimulke
rohkuseks
Inimeste maailmavaade muutus peale antiiki seoses kristluse levimisega. Võib öelda,
et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste
mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Kui antiikajal olid Jumalad justkui
idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki, siis
kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Inimese elu jaguneb lühikeseks maapealseks
ja sellele järgnevaks igavesesks eluks. Maine elu olevat vaid lühike katseaeg.
Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai
paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse
kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse
ühendusse pakkus turvalisust, see oli üheks eelduseks nii suure vaimulikkonna
kujunemisele.
Keskaja uskliku raske elu (8- 14 saj.)