Õiguse entsüklopeedia
aluseks on loomuõigus;
4) positiivse õiguse normide plahvatusliku kasvu tingimustes 18.saj lõpus ja eriti 19.saj
paneb aluse süstematiseerimisele, st ulatuslikule kodifikatsioonile;
10. Ajaloolise koolkonna õigusteooriad.
Vastukaaluna loomuõiguse koolkonna teooriatele tekib 19.saj alguspoole ajalooliste
koolkondade arusaam õigusest ning riigist. Nende arvates ei ole õigus staatiline nähtus, nagu
loomuõiguses (loomuõigus on igavavene ja universaalne), vaid on seotud rahvaste ajaloolise
arengu iseärastusega. Õiguse eesmärk on inimese vabaduse kindlustamine, kuid see on
võimalik vaid indiviidide ühinemisel riigiks, sest riigis realiseerub vabadus (st riiklus ongi
realiseeritud loomuõigus). Pole erilist loomuõigust, on vaid riigi kehtestatud positiivne õigus.
Tõeliselt vooruslik on vaid tegutsemine üldistes huvides, mida tagab riik (lahustunud
indiviidide ühendus)