Eesti jaoks olulised riskifaktorid
käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine,
soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus
ning stress.
Üks nendest haigustest on "Insult"
Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine
peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused.
Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta.
Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist
veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse
efektiivsus sõltub aga ainult ajast. Just trombolüüsil ongi viimasel ajal insuldi ravis väga oluline
koht.
Tervise arengu instituudi kinnitusel on insulti haigestumine Eestis viimasel ajal kasvanud. 2010.
aastal oli insuldi haiglaravijuhtude arv 6500 ringis. Ravi taset peetakse meil aga heaks.