Maailmakirjandus IV
Pm romantikud niimoodi mõtlesidki, mõtlesid rohkem
tunnete ajal, üleshitav, akadeemiline konstruktsioon ei olnud neile omane. Poeesia seisnebki selles, et ta
pidevalt uueneb. Ja ta ei saavuta iaalgi täiust. 252. fragmendis kõneleb Schlegel ka poeesia filosoofiast -
aluseks peab olema see, et "kinnitataks ilu omaette oleku". Ilu ja moraal peavad olema võrdsete õigustega.
Kogemust Schlegel ei eita, aga see peab olema omandatud progressiivsel perioodil. Igausgune materjal
kõlbab poeetiliseks käsitluseks ja leiab, et isegi ühiskonnapoeesia võib olla käsitluse aluseks. Kirjanduse
juhtivaks zanriks on romaan, see annab tooni kogu kaasaegsele poeesiale, peab seda väga tähtsaks.
Romantilised romaanid jäid latentseteks teosteks, mis otse endale järglasi ei tekitanud, aga mis kaudselt või
otse osalesid sajandi lõpul osalevates sünteesides - sünnib kokku 20. sajandi romaan. 18. saj prevalveeris
oma põhitüübilt üks romaan, nn Bildungsromaan
annaabi.ee 
