Kui kaua oleme me olnud eestlased?
aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti
keele puhul kasutati mitmeid ühendeid: Ma Keel, Eesti-Ma Keel, Esti-ma Keel, Rahwa Keel;
lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11)
Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast
nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased
igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond
Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või
sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония.
Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud
sõnaga чубъ, kuid nüüdseks on sellel pigem halvustav tähendus. (Rätsep 2007: 12 – 14)
6
2
annaabi.ee 
