Eestlaste muinasaeg
taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas
umbes 9000-8550 aastat e.Kr.
Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja
hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud
nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt
skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool.
Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi
maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning
tihedam läbikäimine. Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime
tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest.
Põllundus ja karjandus
Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu. Põlluharimine arenes esialgu aeglaselt.
Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi
annaabi.ee 
