"igatsusnoot" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I

eeposemõõtmeline "Toomas ja Mai" (1924) - sisaldades tähtsamaid eesti perekonnaballaade ja ka Ridala enda värsse. Marie Heiberg (1890-1942) esikkogu "Mure-lapse laulud" 1906 - luuletustes uue aja optimismi,vabadusmeeleolusid, sugestiivseid isiklikke elamusi, nukrameelsust, üksindustunnet. Kõneleb kodumaast ja selle saatusest Teine kogu "Luule" (1913) - teadlikum sümbolistlik kujutluslaad, kindlam värsitehnika. Igatsusnoot ikka kõrgel, kuid ebamäärasem, esile tõuseb alanduse- ja üksindustunne. Kindla maailmavaatelisuse puudumine viib eneseusu kõikumiseni, see sihitute mõtisklusteni. Kuulutab luule tõest kõrgemal seisvaks. I MS ajal kirjutas sõjavastast luulet, süvenev vaimuhaigus pidurdas arengut, mida varem juba pidurdas vähene haridus ja intellektuaalne piiratus. Tema viimased luuletused ilmusid 1917-18 ajakirjas "Naiste Töö ja Elu" Meeri Tuuletare pseudonüümi all.