Eesti kirjanduse ajalugu I
eeposemõõtmeline "Toomas ja Mai" (1924) - sisaldades tähtsamaid eesti perekonnaballaade ja ka
Ridala enda värsse.
Marie Heiberg (1890-1942)
esikkogu "Mure-lapse laulud" 1906 - luuletustes uue aja optimismi,vabadusmeeleolusid,
sugestiivseid isiklikke elamusi, nukrameelsust, üksindustunnet. Kõneleb kodumaast ja selle
saatusest
Teine kogu "Luule" (1913) - teadlikum sümbolistlik kujutluslaad, kindlam värsitehnika. Igatsusnoot
ikka kõrgel, kuid ebamäärasem, esile tõuseb alanduse- ja üksindustunne. Kindla
maailmavaatelisuse puudumine viib eneseusu kõikumiseni, see sihitute mõtisklusteni. Kuulutab
luule tõest kõrgemal seisvaks.
I MS ajal kirjutas sõjavastast luulet, süvenev vaimuhaigus pidurdas arengut, mida varem juba
pidurdas vähene haridus ja intellektuaalne piiratus. Tema viimased luuletused ilmusid 1917-18
ajakirjas "Naiste Töö ja Elu" Meeri Tuuletare pseudonüümi all.