Nietzsche - Zarathustra eeskõne
kes ohverduvad maale, et see saaks kord üliinimese pärismaaks.
Ma armastan seda, kes elab, et tunnetada, ja kes tahab tunnetada, et elaks kord üliinimene. Ja
nõnda ta ihkab oma hukku.
Ma armastan seda, kes töötab ja leiutab, et ehitada maja üliinimesele ja talle ette valmistada
maad, loomi ja taimi: sest nõnda ta ihkab oma hukku.
Ma armastan seda,'kes armastab oma voorust: sest voorus on hukkumistahe ja igatsusnool.
Ma armastan seda, kes vaimust ei hoia piiskagi endale, vaid kes tahab olla täitsa oma vooruse
vaim: nõnda ta läheb vaimuna üle silla.
Ma armastan seda, kes oma voorusest teeb oma kallakpinna ja saatuse: nõnda ta tahab oma
vooruse pärast veel elada ja mitte enam elada.
Ma armastan seda, kes ei taha evida liiga palju voorusi. Üks voorus on enam voorus kui kaks,
sest et ta enam on sõlmeks, mille külge saatus end seob.