“Vari ja viiv” (1986). Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”. Luuletuste iseloomustus Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest.
Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda. Valguse teema PIMESI, PIMESI pomisen nimesid valgus, oh Valgus, sa elav ja vägev ürgsügav voog, tõuse sisimast, pühi mu tänapäev tühi! Luuletuste iseloomustus · Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. · Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur · Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile. · Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes.