Auguste Rodin
kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis
võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva"
ja suur grupiskulptuur ,,Calains' kodanikud. Neis teostes kujuneb välja inimtüüp, mis
esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja
elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste
impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse
kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus.
Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama.
Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud
hoiake näol. Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena: teda
tõmbas ,,igavese naiselikkuse" teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda,
kui skulptuuri vahendiega võimalik on.