Vana-Egiptuse skulptuur
moodulina nn. väikest küünart, s.o. kaugust küünarnukist pöidla tipuni.
Vaarao Mykerinose ka ta naise kuju Gizast u. 2470 e.m.a.
Vana-Egiptuse skulptuuri erivaldkondades ühendab vormide suurelt nägemine,
üldistamine ja monumentaalsus, mis on ilmne isegi väikeste kujukeste kõrval.
Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi
säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordeslet kindel, et ta jääbi igasveti
edasi elama. Sestap kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja
kuninga pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi
oma võlujõuga aitama kuninga hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased
skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus".
Esialgu kehtis see tava vaid kuningate puhul, kuid peagi hakati ka kuninga
õukonda kuuluvate ülikute jaoks rajama tagasihoidlikumaid hauapaiku ühtlastes