Vana-Kreeka skeptitsism
Hädaohtudest püüdsid teda kõrvale hoidata sõbrad, kes teda saatsid. Ainesidemos kirjutab, et
otsustusest hoidumine oli Pyrrhonile reegliks vaid filosoofias, igapäevases elus aga polnud ta
sugugi ettevaatamatu.
Pyrrhon oli alati rahulik. Kui tema juttu ei kuulatud, siis jätkas ta kõnelemist ka ilma
kuulajateta. Noorest peast aga olevat ta olnud üpris elavaloomuline. Sageli lahkus ta kodust
ilma kellelegi ütlemata ja hulkus igasugustega ringi."
Pyrrhon elas (erinevate andmete järgi) ajavahemikul 360-275 eKr ning oli seega Zenoni
(Kitionist) ja Epikurose kaasaegne. Tema kohta on teada, et ta reisis Aleksander Suure
sõjaretke käigus Aasiasse, kus kohtus Pärsia nn gümnosofistide ("alasti tarkade") ja
maagidega, see tähendab vastavalt dzainistide ja zoroastristidega, kes võisid anda impulsi
tema eluhoiaku kujunemisele. Veel mõjutas teda näiteks Demokritose õpetus.