Downi Sündroom
milline inimene teie lapsest lõpuks saab.
Downi sündroomiga inimesed erinevad üksteisest oluliselt oma temperamendi ja võimete
poolest. Nad vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus
abi jarele sõltub sellest, kas keegi abistab neid rahaasjade korraldamisel ja bürokraatiaga
suhtlemisel. Vaatamata sellele, et lapse kohta pole võimalik ennustada, milline taiskasvanu
temast kasvab, suudavad peaaegu koik Downi sündroomiga inimesed oma igapaevaste vajaduste
eest mingil määral ise vastutada ning nad vajavad mitte pidevat, vaid pistelist jarelevalvet.
Iseseisev elu
Paljude aastate vältel elas enamik Downi
sündroomiga taiskasvanuid (ja ka paljud lapsed)
suurtes hooldekodudes, eraldatuna muust
ühiskonnast. Eesmärgiks oli nende kaitsmine
hulgamise ja ärakasutamise eest. Nende vanemate
jaoks, kes ei soovinud oma last niisugusesse
hooldekodusse anda, oli alternatiiviks tema kodus
hoidmine. See oli vanemate jaoks tohutuks