Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
Kui
Aristoteles nimetab sõpruseks kõiki inimestevahelisi suhteid, siis Montaigne'I jaoks ei ole sõprus
nii lai mõiste. Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest (kriitika
aristotelese pihta), abielulistest suhetest (tema jaoks on see lihtsalt majanduslikku laadi tehing, aga
sõpruses ei ole mingit laadi kauplemist), tuttav-olemisest. Sõprus on 'müsteerium' seletamatu
side. Ta ületab igalujuhul seda suhet, mis inimesel võib olla isamaaga (kriitika Cicero pihta).
Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted
lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus,
sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus ja kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga
kui tahame endale head, kuuletume riigile.
29. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist