Eesti pulmatraditsioonid
PULMATRADITSIOONID EESTIS
Tüüpiline naiseröövi kirjeldus 13. Sajandi algusest on antud Hendriku Liivimaa kroonikas:
„Ja siis nägi ta korraga Rootsist saagi ja üpris suure hulga vangidega tulevaid saarlasi. Neil on
ikka kombeks olnud vangidele; vaestele naistele ning neitsidele rohkesti hädasid ning
häbistust tekitada, küll ühtesid pilgata, küll teistega neist abielu sõlmida, igalik kahe või
kolme või enama naisega ja nõndap lubasid nad enestele lubamatut, sest kuidas saab olla
kombeks naisi kuralastele ning teistele paganatele müüa.“
Naise vanemad ja sugulased polnud muidugi röövimisega päri ning tagaajamine või
kättemaks võeti ette.
Naiseröövi perioodist, mil sai alguse enam-vähem pidev mehe ja naise kooselu, on pärit ka
abielunaise nimetused eri keeltes. Rooma „familia“ tähendab teenrit, orja. Setu „tsura“ ja