oskused ja meie oskame seda,» rääkis ta. Wismari haigla psühholoogi Milvi Igalaani sõnul vajavad sõltlased just eelkõige vaimset tuge, medikamente kasutatakse vaid ravi algstaadiumis depressiooni maandamiseks. «Mängima minnakse kasiinosse peamiselt rahahimu pärast ning lisaks sellele tuntakse ennast seal ka turvaliselt ja muudest muredest vabana, kuid pikapeale hakkab see selline lõõgastumisviis külge, nagu iga teine haiguski,» rääkis Igalaan. Igalaane kinnitusel valitseb psühholoogide seas ka arvamus, et sõltuvuse tekkimist soodustavad mingis eluetapis üleelatud vaimsed kõrvalekalded. «Karmilt öeldes on osaliselt mängukire tekitanud rahahimu lapsikult illusoorne, mis tähendab seda, et inimeste isiksus on millegipärast osaliselt lapsikuks jäänud,» rääkis ta. Rahast rohkem hävib tervis Seejuures ei ole arstide arvates võimalik sõltlasi täiesti terveks ravida, kuna nad
Usun, et suur osa tööst tulekski ära teha ennetusfaasis, et inimesel ei oleks tahtmist ega võimalusi narkootikumidega üldiselt kokku puutuda ja tarvitama hakata. Suur roll sellel on riigi sotsiaalpoliitikal ja valitsuse ressursside paigutamisel. Narkosõltuvust tuleks ravida nagu iga teist haigust ja see peaks olema igaühele kättesaadav ja võimaldatav. 9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Eik, E., Igalaan, N., Kalikova, N., Villak, E., Ambre S., (2005). Narkootiliste ainete tarvitamise ja sõltuvuse sotsiaalsed, psühholoogilised, meditsiinilised ja soolised aspektid. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn. Eik, E., Kleinberg, A., Igalaan, M., Mumma, J., Lehtmets A, (2001). Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tervise Arengu Instituut, Eesti psühhiaatrite selts. Gardner, T-J., Kosten, T-R. (2007)
annaabi.ee 
