Hector Berlioz
Isa tegi kõik, et
pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas
teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i
näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe
,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure
käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis
"Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz
teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!"
Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju
väljakannatamatu." Gluck´ilt saadud muljete mõjul jättis Berlioz meditsiinilised õpingud,
mille tagajärjeks oli konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline
puudus, võlad.
1826